OMX Baltic−0,44%269,3
OMX Riga−0,11%870,9
OMX Tallinn−0,36%1 729,5
OMX Vilnius−0,05%1 040,52
S&P 5000,02%5 985,38
DOW 300,11%43 958,19
Nasdaq −0,26%19 230,72
FTSE 1000,06%8 030,33
Nikkei 225−0,1%38 682,63
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,95

OMX Baltic−0,44%269,3
OMX Riga−0,11%870,9
OMX Tallinn−0,36%1 729,5
OMX Vilnius−0,05%1 040,52
S&P 5000,02%5 985,38
DOW 300,11%43 958,19
Nasdaq −0,26%19 230,72
FTSE 1000,06%8 030,33
Nikkei 225−0,1%38 682,63
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,95

15.06.16, 12:25

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nordea Eesti majandusprognoos: võtmeküsimus on tootlikkus

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv madalpunkti läbinud ja kasvab järgnevatel aastatel mõõdukas tempos euroala keskmisest kiiremini.

Äripäev

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad Nordea hinnangul traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad Nordea hinnangul traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös. Foto: Raul Mee

Nordea ennustab Eestile 2016. aastaks 1,9% majanduskasvu ja 2017. aastaks 2,7%.

Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel ca 0,2%, kirjutab Nordea oma prognoosis. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6%ne tööjõus osalemise määr 2016 I kv oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.

Nordea peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on praegu küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.

„Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises“, kommenteeris Palm. „See tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogia kesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust“.

IKT päästab

Balti riikide edusammud viimase kahekümne aasta jooksul on olnud heaolu kasvu poolest märkimisväärsed. SKT per capita PPP (hinnatasemega kohendatud) on kasvanud 30%lt pea 70%ni euroala keskmisest.

Tootlikkuse arendamise võimalused peituvad IKT, kutse-, teaduse ja tehnika (KTT) ning muude traditsiooniliste tehniliste harude suuremas koostöös ja integreerumises. IKT, kutse-, teaduse ning insenertehnikaharud on keskmisest kiirema lisandväärtuse ja hõivatute arvu kasvuga. IKT kõrval on kutse- teaduse- ja tehnika haru kahel viimasel aastal märkimisväärses mahus majanduskasvu panustanud: mõju 0,2 ja 0,3 protsendipunkti SKTst aastas.

„Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,“ ütles Tõnu Palm.

Investeeringud aitavad

Palmi sõnul on investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogiaalaseks tiigrihüppeks praegu soovimatult aeglane. „Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses“, lisas ta.

Alates 2002. aastast on IKT-sektori hõive Eestis kahekordistunud võrreldes 10%-se kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.

„Globaliseeruvas tehnoloogia keskses maailmas on riskid ülepanustamisest IKT sektori ja digitehnoloogia eelisarendamisse Eesti jaoks selgelt väiksemad kui alapanustamisest. Sihtasutus Kutsekoda värske tööjõu uuringu kohaselt kasvab IKT-spetsialistide nõudlus aastaks 2020 üle 1,5 korra (võrdluses 2011-13). See võiks olla tööjõu arendamise puhul miinimum eesmärk. Alates 2002 aastast on hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus rohkem kui neljakordistunud“, sõnas Tõnu Palm värsket majandusprognoosi kokku võttes.

Äripäev

Seotud lood

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.